Before you give in, fight !

Oioi, üle aasta on möödas, ja alles nüüd sain ma oma blogi tagasi. Võinoh, alles nüüd arenesin ma piisavalt palju, et siia uuesti sisse logitud saada. Pmst, ma olen loll noh :d, sellest peaks piisama :). Mis vahepeal juhtunud on.. palju asju, ma olen mõned korrad juuksevärvi vahetanud, uusi sõpru/tuttavaid leidnud jne, nagu ikka. Mis blogipostitus see oleks, kui ma ei vinguks. Ma tahan juba uuesti suve, et siis vinguda kui palav on ! Ma olin nii tobu, kui ma seda blogi kirjutasin kuna, ega osanud vaadata, kui paljud tegelikult ikkagi lugesid mu vingumist siin :) . niisiis mõtlesin, et hakkan uuesti oma loba siin ajama :) . Aga tõsisel teemal siis ka, olen viimase aasta/pooleteisega avastanud, et on asju, millest me, inimesed, ei peagi üle saama. Me lihtsalt õpime nendega elama. Me õpime elama asjadega, need saavad osaks meist, aga ei mõjuta meid igapäevaselt niipalju kui varem. (W) You and me and what's his face, i forgot his fucking name. Still love eminem (L) , see ei muutu kunagi. Tõstsin hiljuti jälle oma tuba ümber, mulle meeldib nii rohkem. Vahet tuleb ette võtta suuri muudatusi ja endas kindlaks jääda. Kui väga ka ei tahaks, ei tohi alla anda. Ülesmäge lahingus ei tohi alla anda, ei tohi sammugi tagasi astuda. Muutus on elu seadus ja inimene harjub lõpuks kõigega. Elu on täpselt nii keeruline, kui keeruliseks me ta teeme. Mis seal ikka vinguda. Kõigis oma hädades olen ma enamasti ikka suures osas ise süüdi. aga tänaseks aitab vingumisest :), pessu ja varsti tuttu. Homme kooli ka. Päike&Kuu, Tsau.