2015

Täiesti uus aasta...
Ma küll ei usu sellesse "New year New me" jamasse, aga aasta 2015st on võimalik teha aasta, mida kunagi meenutades saab öelda, et "valisin need asjad".
Ma ei tea, mida ma oma uue aastaga peale hakkan, aga kuna algus tundub hea, siis annan sellele võimaluse.
Eile oli meil Ugs Araabia imedeöö stiilipidu. Rahvast oli palju ja tööd ka,maga pidu oli tore. Ma küll olin magamata ja tulin hommikul vara kainena koju, oli ikkagi tore pidu :)

Kuu&päike,
Tsau

Because it sucks.

When I told you I wanted the world, I didn't mean yours... You can have that shit back because it sucks.
Avastasin veel ühe põhjuse, miks ma just kõige parem inimene pole... Kui ma kellegi peale närvi lähen, siis ma ju võin naeratada ja olla väga viisakas aga lõpuks ma siiski pasiivagresiivselt leian võimaluse oma pahameel välja elada, tehes midagi lolli.
Nendel hetkedel ma ei pruugi alati mõelda nendele headele inimestele, kes ehk samuti mu pahameelega tehtud teo eest veidi kannatavad. See hetkeline pahameel on lihtsalt nii võimas, et blokib kõik ratsionaalsed mõtted ära, need tulevad alles hiljem, kui viha on üle läinud...

The world has turned and I'm still here.

Asjad lähevad alati halvemaks, enne kui saavad minna paremaks. Zenzen, eks.
Aga tegelikult vist on veidi tõsi ka. Sest mida hullemaks asjad lähevad, seda rohkem peab pingutama. Ehksiis lõppkokkuvõttes läheb pingutades paremaks.
Võimalused tulevad raske töö näol, mõned inimesed lihtsalt ei taha neid ära tunda.
Ma juba mõned tunnid üleval olnud ja nüüd lähen tööle,  niiet eks pärast heietab edasi.
Oi, veel vingumist. Miks need vanainimesed küll peavad nii dramaatilised olema... Teed neist 20meetrit eemal suitsu (nad ise seisid lähedusse, kuigi mina suitsetasin seal juba kui nad tulid) ja siis on vaja neil sulle otsa vaadata ja dramaatiliselt käega õhku pühkida. Tõsiselt, ostku elud... Mina pean nende kortsus vingumist vaatama, siis küll nad mu suitsetamise, mis neisse tegelt ei puutugi, ka ära kannatavad... Pealegi, mina käin tööl ja nemad saavad selle eest pensionit. Pangu põlema ennast, mul on sügavalt savi, et sulle mu suitsetamine ei meeldi... Tahad, ma võin tuld pakkuda.

Kuu&päike,

And I thank you, because you make me.

Heee.. pole jälle peaaegu aasta aega midagi kirjutanud. Aga no, proovime siis jälle natuke. Aga tuleb tänada, inimesi, kes sind halvasti kohtlevad tuleb vahest tänada, see just teebki tugevaks. See teeb meid paremaks. Viimasel ajal on asjad... hmm, nii ja naa. Pole paha eks. Hakkasin uuesti kirjutama, suht okei on. Lala, ei oskagi praegu muud öelda. Peaaegu oleks unustanud, Saskia, kui seda loed, siis näedsa, ma olen elus :). Kuu&Päike, baibai.

I am a lion and I want to be free .

*When you leave, I don't need these little things, these little things that remind me of our little dreams.* nonii, jälle on päev jõudnud õhtusse. Kergem on öelda, et kõik on korras, kui hakata päriselt seletama, kui sitasti kõik on. Elu on ikka päris nõme vahest, tekib tunne, et ükskõik kui palju ka ei ürita, lihtsalt lähevad asjad halvemuse poole. Kui oleks vaid mõni rohi, mis teeks kõik jälle korda :(. ja ma ei taha, et selleks rohuks oleks aeg, mis mälestusi järjest hägusemaks muudab, sest sellest ei piisa. Aeg töötab liiga aeglaselt. Miks peavad inimesed üldse tundma? Milleks on selline asi välja mõeldud? Jah, justnimelt väljamõeldud, sest enne kui keegi meile ei öelnud, et me tunneme, me ju ei teadnud ka, mis need tunded on või mis nad teevad. Vahest ma soovin siiralt, et keegi võtaks mu südame mu kehast välja ja siis paneks sinna midagi muud asemele. Aga ega süda polegi süüdi, aju on see, mis need "tunded" muudavad inimese jaoks selliseks nagu nad on. Pohh. täna kooli ei läinud jälle, ikka on nii paha olla koguaeg :s. Tahaks ära minna, tahaks minna kusagile mujale, kus kõik on hästi. Muud nagu polegi.. ainult tahaks, et kõik oleks korras. Kuu&Päike, tsau.

Before you give in, fight !

Oioi, üle aasta on möödas, ja alles nüüd sain ma oma blogi tagasi. Võinoh, alles nüüd arenesin ma piisavalt palju, et siia uuesti sisse logitud saada. Pmst, ma olen loll noh :d, sellest peaks piisama :). Mis vahepeal juhtunud on.. palju asju, ma olen mõned korrad juuksevärvi vahetanud, uusi sõpru/tuttavaid leidnud jne, nagu ikka. Mis blogipostitus see oleks, kui ma ei vinguks. Ma tahan juba uuesti suve, et siis vinguda kui palav on ! Ma olin nii tobu, kui ma seda blogi kirjutasin kuna, ega osanud vaadata, kui paljud tegelikult ikkagi lugesid mu vingumist siin :) . niisiis mõtlesin, et hakkan uuesti oma loba siin ajama :) . Aga tõsisel teemal siis ka, olen viimase aasta/pooleteisega avastanud, et on asju, millest me, inimesed, ei peagi üle saama. Me lihtsalt õpime nendega elama. Me õpime elama asjadega, need saavad osaks meist, aga ei mõjuta meid igapäevaselt niipalju kui varem. (W) You and me and what's his face, i forgot his fucking name. Still love eminem (L) , see ei muutu kunagi. Tõstsin hiljuti jälle oma tuba ümber, mulle meeldib nii rohkem. Vahet tuleb ette võtta suuri muudatusi ja endas kindlaks jääda. Kui väga ka ei tahaks, ei tohi alla anda. Ülesmäge lahingus ei tohi alla anda, ei tohi sammugi tagasi astuda. Muutus on elu seadus ja inimene harjub lõpuks kõigega. Elu on täpselt nii keeruline, kui keeruliseks me ta teeme. Mis seal ikka vinguda. Kõigis oma hädades olen ma enamasti ikka suures osas ise süüdi. aga tänaseks aitab vingumisest :), pessu ja varsti tuttu. Homme kooli ka. Päike&Kuu, Tsau.

it will be hard to breathe when you're underground ,

vahest ma mõtlen, et mis kurat on noortega juhtunud. Ma mäletan, et meie generatsioon polnud nii hull, aga samas vb ma lihtsalt ei teadnud sellistest inimestest nii palju. nagu.. kas tänapäeval üldse ei väärtustata enam midagi ? kas tõesti peabki kõike selgeks tegema ainult füüsilise vägivallaga ? vahest tundub nii ja. Ja see on haige. Ma tahaks tõsiselt teada, kust tulevad sellised noored "neiud" , kes endast kohe üldse lugu ei pea ? kas neil nagu.. väärikustunnet vms ei ole ..? ma saan aru, rebel jne, aga see pole enam nagu see õige rebel thing. See on pigem..
"Okei... sa pole lits. ehksiis sa oled vabatahtlik prostituut ?" vahest ilgelt tahaks seda lauset mõnele "neiule" öelda, või seda talt küsida.
Kas inimkond lähebki järgest iga generatsiooniga järjest rohkem põhjapoole ?
Vb see on lihtsalt see teatud grupp inimesi, kes sellised on ja kellest varem mul niipalju teadmisi polnud. maitea, aga närvi ajab ikkagi.

Vahest on lihtsalt selline tunne, et lihtsalt läheks ja peksaks mõistuse pähe, aganojah, eks nad ise teavad kuidas nad tulevikku ette kujutada tahavad :) .
Mitte et ma midagi halvasti tahaks öelda vms, muidugi mitte. Lihtsalt.. njaa.

Aga nädalavahestus möödus enamvähem hästi. Oleneb kuidas võtta.
Samas ma arvan, et ma olen suht koht tubli olnud viimasel ajal. mitte just kõige tublim, aga areng seegi.

aga nüüd ma pean minema ka,
olge tublid edasi ikka,
Päike&Kuu,
tsau.

Play no games, say no names .

Kui kõik on hea, ongi kõik niii hea :).
Nii.. mõnus.
aga nüüd , vahepeal on igatmoodi läinud ja palju asju juhtunud .
mdeagi.
aga mõni asi on vägahästi ka (A)(L).

aga ma praegu lähen ka,

Kuu&Päike,
tsau.

Täna oli hea päev :)
Kõik läks täna hästi ja midagi paha nagu ei olnudki ju :P. Superpäev, seda peab kordama <3 .
Lõunakas, imedeööl, oli ka mõni tuttav, keda ammu näinud polnud. Buss oli küll alguses täiega täis, aga see oli naljakas :d .
Igatahes, aitäh tänase päeva eest. Selliseid ongi rohkem vaja <3 .

Nüüd aga telekas, ja siis varsti tuttu ka :).

Kuu&Päike,
tsau ,

When you feel like shit, everyone you hate, wins .

Ja kuigi vahest tahaks ilgelt lihtsalt olla nagu Bella (Videvik),
kes annab lihtsalt alla ja jääb nn. surma ootama. Aga samas, ma pole tegelt nii temalik ka. Mu pealkiri meeldib mulle rohkem kui see esmane mõte. Vahetpole, kui paha tegelikult olla on, kui seda välja näidata, tekitab see mõnes inimesed liiga hea tunde, ja seda ei saa lasta juhtuda.
Ja kuigi ma tean kõiki neid õigeid asju, mida öelda ja kuidas käituda ja mida kellelegi teha, siis ometigi ma ei suuda. Ma tean, et see teeks elu lihtsamaks, aga ma pole enam selline inimene. I really don't give a fuck anymore if some motherfuckers don't like me..
Vahest inimesi aastaid tundes, tekib tunne, et kuidas nemad saavd, oskavad, tahavad, suudavad alati olla need kes nad niikaua aega juba olnud on. Kuidas see neil välja tuleb ?
Nagu üks tuttav.. ta on juba üle kahe aasta olnud koguaeg samasugune. Ta teeb samu asju, ta on sama lõbus, tal on jah, probleeme, nagu meil kõigil, aga ta lihtsalt ei tee neist niipalju välja.. ja see on minuarust nii võimatu.
Noja, ma olin ka kunagi. Ma nagu ei muretsenud niipalju ja ma ei lasknud ka asjades end niipalju härida, aga siis ajad ja inimesed muutusid ja kuigi me ju lubasime, et aeg ega miski muu ei muuda meie seisukohti ja vaateid ja arvamusi, siis ometi minuomad on nii palju muutunud. Ma vahest üritan mõelda sellele, millised need vanasti oled ja millised nad nüüd on.. kuna ja miks nad muutusid ? - ma ei mäletagi.
Ega ma ei kahetse kõiki neid muutusi, sest väga paljud neist on palju paremad kui varem, kuid mõned on tagasi tulnud ajaga, mis pole just kõige paremad.

Jah, ma võin ka mõne asja kohta öelda, "and not a single fuck was given that day", aga siis tulevad need asjad millest ma ei saa mitte hoolida.
"Muutus on elu seadus" , jah. aga "Seadused on selleks, et neid rikkuda" ja siis kumma neist valima peaks? Kui üldse saab valida ?

Mina oma lolli ajuga mõtlesin tihti, et kui lasta teistel enda eest valikuid teha ja otsustada, siis poleks üldse paha, sest siis ei süüdistaks ma otseselt kedagi valedes valikutes. Aga see pole üldse nii enam, vahetpole kes selle valiku teeb, süüdi olen ikkagi mina, et ma kuulasin .

Eile vaatsime Liinaga "Vale pööre 3" , suht haige.. Neid ajab taga mingi moondunud mõrvar, kes tahab neid ära süüa, nemad aga ikkagi kaklevad omavahel, eriti veel kui raha mängu tuli. See oli nagu.. WTF has happend to humanity ?
Alles kui raha põlema pandi, siis said nad rahu. Nagu.. mõni inimene paneb imestama.

aga tegelikult,
ma ütlen vahest asju, mida ma ei mõtle. Ma lähen.. kahtlaseks ega kontrolli enam oma mõtteid ja asju, mis mu suust välja tulevad kiiremini, kui valguskiirus.
Ja ma vabandan sellepärast ju pidevalt, ja ma saan aru, et aegamööda muutub see veidike tüütuks. aga ma ju vabandan, ja ma pole ainus... niiet sellepärast ei tohiks nagu viha pidada, kui keegi seda teeb.

Vahest on mul mõtted, mida ma mõelda üldse ei taha. Keegi võiks mu närvidele helistada ja öelda neile, et nad maha rahuneksid. Või üldse töötamise lõpetaks.
Aga kõige tähtsam asi mis ma ära õppisin, "To make pain, won't take your pain away". And that's true.

Aga nüüd ma lähen vaatan mida venna siis tahab, et ta pidevalt kutsub mind midagi vaatama .
Olge tublid.

Päike&Kuu
tsau ,